Ajalugu

3.11.16

Põhja-Eesti rannikualad olid asustatud juba aastatuhandeid tagasi. Nii on ka Jõelähtme kihelkonna territooriumilt - kuhu Maardu alad ajalooliselt kuuluvad - teada sadu arheoloogialeide. Esimene kirjalik teade nüüdsest Maardust pärineb keskajast Taani vallutuste perioodist. 1241.aastal uue võimu poolt uue valduse  maksustamiseesmärgil koostatud Liber Census Daniae märgib ära nii Maardu  kui ka Kallavere küla. Mõisana on Maardut esmamainitud 1397. aastal. 

Tõsi, ajalooline Maardu küla ja kaunis restaureeritud barokne Maardu mõisaansambel asuvad praeguse Jõelähtme valla territooriumil. Kuid just omaaegne Maardu mõis (Maarthe),andis nüüdsele linnale nime, sest Maardu mõisale kuulunud Kroodi ja Kallavere külad on tänapäeva Maardu linna põhiterritooriumiks. Linnana on Maardu üsna noor ja tekkis tänu siinsele fosforiidimaardlale. Fosforiidimaaki võib õigusega pidada Eesti üheks tähtsamaks loodusvaks. 1920. aastal käivitati Maardu lähistel Ülgasel fosforiidi kaevandamine.

Osaühing Eesti Vosvoriit rajatud tollased kõrgelt astanguveerult algavad kaevanduskäigud paeluvad huvilisi tänaseni. Fosforiidijahu rikastati siinsamas Ülgasel püstitatud vabrikus ja väärt väetist veeti välja Koljuotsa neemele rajutud sadama kaudu. Tollane tootmismaht küündis aastas 4000 tonnini... Paraku Ülgase rikastusvabrik põles 1938. aasta lõpus, jättes endast järele vaid varemed. 1939. aastal loodi riiklik aktsiaselts Eesti Fosforiit uue kaevanduse ja rikastusvabriku rajamiseks ning uue tööstuskompleksi ehitus läks koheselt lahti. Ent tõelise tööstushiiu asukohaks valiti seekord Kroodi küla maad, kuhu kerkis ka uus Maardu asula. Peale II maailmasõda nõukogude võimud jätkasid Maardu fosforiiditootmise arendamist - rajati väävelhapetsehh ja superfosfaaditsehh, allmaakaevandamine asendus 1965. aastal lahtise karjäärikaevandusega.

Maardu kaevandustest ja karjääridest toodeti miljoneid tonne fosforiiditooret. Harjumaal kiirelt kasvav Maardu asula sai 1951. aastal alevi õigused. 1962. aastal Maardu alev allutati administratiivselt Tallinnale, arvates tööstusalevi Muuga sadampealinna tollase Mererajooni koosseisu. 17. juulil 1980. aastal Maardu alev sai linnastaatuse ent alluvus Tallinna Mererajooni säilis. Alles 7. novembril 1991. aastal taasiseseisvunud Eestis sai Maardu linnast täieõiguslik omavalitsus. Tänaseks on Eesti Fosforiit oma tegevuse lõpetanud. Omaaegse fosforiidilinna suuremad tööandjad on tänapäeval kiirelt arenev Muuga sadam ja Iru Elektrijaam. Viimane on pealinn Tallinna üks tähtsamatest soojaga varustajatest, mille võimsusi saab vajaduse korral kasutada ka elektritootmiseks.

Vana-Narva maantee ääres on tekkinud ladude piirkond. Maardus tegutsevad tänapäeval kümned transiitkaubanduse arendajad ja antud piirkonnast on kavas välja kujundada rahvusvaheline logistikakeskus.

Toimetaja: JELENA KATSUBA