Kirik ja kogudused

Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal.

Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest. Ikoonid on kirikule maalinud Tallinnas elutsev meister Nikolai Merkurjev. Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja, kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon.
Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeusu koguduse vanemat Sergei Steklovi, kellest esimene toetas ja teine juhatas uue õigeusu kiriku ehitamist, Sergei Radonežki III järgu ordeniga.

Luterlased — eestlased ja rootslased, külastavad peamiselt kristlik-luterlikku kirikut naaberkülas Jõelähtmel. Sealne kirik ehitati kunagise Rävala maakonna keskusse, paika, mis andis Tallinnale tema sajandeid kestnud nime Reval ja ka Revel. 

Jõelähtme kiriku ehitamise algust dateeritakse aastaga 1221, ehitusaeg jääb Taani kuningas Waldemar II valitsemisaega.
 

 

Linnas tegutseb Maardu Jehoova Tunnistajate kogudus.

Veel on Maardus esindatud mitmed teised erinevad religioossed kontsessioonid, näiteks islamiusulised. Neile on Maardu Rahvamajas eraldatud ruum usupühade korraldamiseks ja kombetalituste pidamiseks, eriti just reedeõhtuse namazi läbiviimiseks. Musulmanid peavad palvetamisvajadust pühaks ja selleks sõidab Maardusse enamalt eakatele inimestele teenistust läbi viima mulla Tallinnast. Tema viib ka läbi pühapäevakooli jumalasõna ja araabia keele tunde.