Soojusvarustus

5.03.14

 

Ehituslikult ja soojusvarustuse mõttes jaguneb Maardu linn kolmeks selgelt eristuvaks alaks:

A. Ainsaks väljaehitatud tiheasustusega kaugküttevarustusega alaks Maardu linnas on Kallavere koguvõimsusega üle 50 MW.
Tarbimistihedus Kallaveres on piisav kaugküttesüsteemi ökonoomse töö tagamiseks. Kallavere jaotusvõrgud on täielikult renoveeritud ning kaod jaotusvõrkudes viidud miinimumini. Kallaveret varustab soojusega Iru EJ.
B. Muuga aedlinn on tihedama planeeringuga suvilate ja ühepereelamute kogum, soojakoormuse tihedus jääb siiski kaugküttevõrkude väljaehitamise seisukohalt madalaks.
C. Ülejäänud osad Maardu linnast on suhteliselt hõredalt hoonestatud peamiselt tööstus- ja logistikarajatistega, millised on tihti spetsiifilise energiavajadusega. Kaugküttevõrkude väljaehitamine neisse piirkondadesse pole üldjuhul majanduslikult otstarbekas. Seal on otstarbekas keskkonnasäästlikul kütusel - maagaasil töötavate katlamajade ehitamine.
Tsoneerimise lähtekohad:
Arvestades juba tehtud investeeringuid kaugküttevõrkude renoveerimisse ei ole majanduslikest, sotsiaalsetest ega keskkonnakaitsealastest kaalutlustest lähtuvalt otstarbekas juba välja kujunenud kaugkütte piirkonnas tiheasustusega Kallavere asulas kaugküttega tarbijate üleminek lokaalküttele. See põhjustaks täiendavaid kulutusi nii süsteemist lahkujale (investeeringud lokaalküttesse) kui ka süsteemi allesjäänuile (hinna tõus seoses tarbimise vähenemisega ja selle mittevastavusse sattumine tehtud investeeringutega). Üleminekuga lokaalküttele kaoks perspektiivne võimalus suurenevate elektrihindade tingimustes elektri ja soojuse koostootmiseks. Kaugküte jääb baseeruma piirkonnas, mille moodustavad kahe käesoleval ajal olemasoleva võrgupiirkonna alad,s.t.Kallavere asula .(vt. Kaart 3). Väljaspool kaugkütte piirkondi on eelistatud kütuseks kohalik kütus ja maagaas.
Piirkondades, kuhu ei ole majanduslikult otstarbekas planeerida kaugkütet, eelistatakse hoonete soojusenergiaga varustamisel keskkonnasäästlikke kütuseid.
Maardu linna territoorium jaotatakse soojavarustuse mõttes kolme tsooni:
A. Kaugküttepiirkond
Kaugkütte piirkonnas ei võimaldata lokaalsete katlamajade rajamist.
Lokaalkatlamajadeks ei loeta kaugküttevõrku töötavaid katlamaju ning üheperekonnaelamute katlaid.
Tarbijad, kelle vajadusi ei rahulda kaugkõttevõrgu töörezhiim, kvaliteet või muud näitajad, soojavarustuse küsimused lahendatakse üld- ja detailplaneeringute koostamise käigus.
B. Lokaalkütte piirkond
Hoonete kõtmiseks kasutatatakse valdavalt maagaasil põhinevaid lokaalkatlaseadmeid
C. Vaba valikuga piirkond
Hoonete soojusenergiaga varustamiseleelistatakse keskkonnasäästlikke ja taastuvaid kütuseid – maagaasi, puitu jmt.
Ei ole välistatud kaugkütte kasutamine olemasolevate soojatrasside läheduses või ka kohlike lokaalsete soojusvõrkude väljaehitamine.
Maardu linna piirkonnad tsoneeritakse soojavarustuse mõttes järgnevalt (vaata linnaskeem) :
 

Piirkond

Tsoon

Kallavere

Kaugküttepiirkond

Muuga

Maagaasil põhineva lokaalkütte piirkond

Kroodi

Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel või/ja kaugküttel

Vana Narva mnt

Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel või/ja kaugküttel

Maardu järve piirkond

Vaba valikuga, eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel

Transiidikoridor

Vaba valikuga,eelistus maagaasil põhineval lokaalküttel

 

Toimetaja: IRINA JÜRGENS