Uudised

Rail Baltic kaubaraudtee Maardus

1.     Vabariigi  Valitsus kohustas novembris 2014 maakonnaplaneeringu osapoolena jätkata optimaalse trassi väljaselgitamiseks uuringuid kahel trassil, mis kulgevad Harju- ja Raplamaal.

2.     Rail Baltic Juhtkomitee 15.05.2015 kohtumise protokolli järgi fikseeriti Harju ja Rapla maavanemate ühisettepanek eelistada joonisel 1 sinisega toodud trassivarianti, kuigi esialgse prognoosi järgi oleks see ehitusmaksumuse poolest teisest (oranž joon) mõnevõrra kallim.

3.     Vabariigi Valitsusele esitatakse siiski lõplikuks otsustamiseks mõlemate trassivariantide näitajad erinevate kriteeriumide järgi, mida praegu täpsustatakse:  prognoositav üldmaksumus, ekspluatatsioonikulude võrdlus, keskkonnamõju võrdlus, trassile ette jäävate elamute ning tootmishoonete võrdlus jne).

4.     Vabariigi Valitsus arutas 05.02.2015 kabinetinõupidamisel Rail Balticu rajamisega seotud taotluse esitamist Euroopa Ühendamise Rahastule ning volitas majandus- ja taristuministrit taotlust allkirjastama. Esimesest taotlusvoorust küsitavat kuni  191 miljoni euro suurust toetust on plaanis kasutada Rail Balticu ehitamiseks vajalike eeluuringute ning põhjaliku tasuvusanalüüsi tegemiseks. Samuti kasutatakse raha trassikoridoril olevate maade ostmiseks. Taotlusi projekti järgmiste etappide tarbeks on võimalik esitada alates 2017. aastast.

5.     Eesti osa kogu Rail Balticu projektis on umbes 1,3 miljardit eurot, mis jaotub kümne aasta peale.

6.     Maardu Linnavalitsus on eelistanud sama varianti, mida eelistavad maavanemad, kuna meie esitatud kirjalikud nõuded selle variandi kohta on projekteerijad rahuldanud. Nii asendati eritasandilisega esialgne lahendus samatasandilise raudteederistega Rail Balticu kaubaraudtee lõikumisel Kroodi majanduspiirkonna haruraudteega, mis tõstab liiklusohutuse taset ja väärtustab majanduspiirkonnas haruraudteedega kinnistute väärtust. Samuti on projekteerijad täiendanud projektlahendust nähes ette jalakäijatele eritasandilise ristumise Altmetsa tee pikenduse ristumisel Rail Balticu kaubaraudteega, mis võimaldab paremat juurdepääsu transporditeenustele Muuga elupiirkonna kaguosa elanikele.

7.     Lahendus Rail Baltic kaubaterminali integreerimiseks Muuga sadama kaubaterminali on käesolevaks ajaks ebaselge. See lahendatakse vastavas uuringus, mille tellijaks on samuti Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) ning mille lähteülesande koostamise protsessi on kaasatud ka Maardu Linnavalitsus. Selle uuringuga saab lõpliku kuju ka kaubaraudtee lõikumine Maardu teega, mis Rail Baltic esialgses planeeringus on lahendatud ühetasandilisena.   

Lisa – joonised:

           1. Hendrikson & Ko joonis 21.11.2014 – trassivariandid Harju- ja Raplamaal.

           2. Trassivariandid Maardus eritasandilistega ristumistega (joonisel sinised rõngad).    

Reedik Võrno
Maardu linnavalitsuse spetsialist