Keskkonnaseisund ja turvalisus

Keskkonnaseisund
Atmosfäärireostus ja müra
Punktsaasteallikatest pärit tööstusliku tekkega atmosfäärireostus on pärast keemiakombinaadi sulgemist lõppenud. Olulisemaks on muutunud tööstusliku iseloomuga müra. Sarnaselt teiste piirkondadega on auto-, mere- ja raudteetranspordi lisandumisega suurenemas liiklusest tingitud mõjude osakaal: heitgaasid, lenduvad tahked osakesed, müra, vibratsioon. Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, naabervaldade ning AS-iga Tallinna Sadam on vaja tellida mürataseme uuring.
Pinnas
Pinnase jääkreostuse piirkonnad on linna territooriumil kindlaks tehtud ja vastavad meetmed tarvitusele võetud, sh on tellitud ja koostatud Kroodi oja tervendamise projekt. Nimetatud projektis tuvastatud vajalike meetmete elluviimiseks on vaja taotleda rahalist toetust.
 Vesi
Pinnasevett kasutatakse ainult tulekahjude kustutusveeks ja linnatänavate korrashoiuks. Põhjavee kaitstus on Maardu põhjaosas hea, lõunaosas on põhjavesi kaitsmata. Põhjavee kasutamine reservpuurkaevudest toimub peamiselt kambriumi veehorisondist, vähesel määral ka ordiviitsium-kambriumi veehorisondist. Põhjavee varu olmevee tarbeks on piisav. Vajalik oleks
suurendada tehnoloogilise vee osas pinna- ja pinnasevee kasutust, samuti vee taaskasutust.
EL Ühtekuuluvusfondi toel ellu viidud Maardu veemajandusprojektiga ehitati välja veevarustuse- ja kanalisatsiooni ühendustorustikud Tallina linna süsteemiga, millega on tagatud Maardu elanike varustatus õigusaktide nõuetele vastava kvaliteediga joogiveega ning töödeldud reovee suunamine Paljassaare puhastusseadmete kaudu merre. Projekt hõlmas ka Muuga elupiirkonnas vee- ja reoveekanalisatsiooni tänavatorustike väljaehitamist tagamaks muugalastele võimaluse ühineda kvaliteetse joogivee- ning kanalisatsiooniteenusega. Seda võimalust pole aga seni Maardu järveäärse piirkonna elanikel.
Ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi arendatakse 2008. aastal koostatud „Maardu linna ÜVK arendamise kava korrektuur 2009-2020" alusel, mida käesoleval ajal uuendatakse. Nimetatud kava alusel koostati ekspertarvamus Maardu järveäärse piirkonna veemajandusprojekti elluviimseks, mille alusel tuleks järveäärse piirkonna veevarustus ja kanalisatsioon rajada ühendatuna linna süsteemiga. 

Jäätmekorraldus
Maardu linnas on korraldatud nõuetekohane jäätmevedu.
Jäätmete kogumine toimub liigiti. Segaolmejäätmete kõrval kogutakse: vanapaberit ja kartongi, taaskasutatavaid jäätmeid (piima- ning mahlakartong, metall-, plast- ja klaaspakend), ohtlikke jäätmeid (elektroonikaromu, vanad värvid, õlid, luminestsentslambid, väetised jne), biolagunevaid jäätmeid, suuremõõtmelist prügi.
Kallavere elupiirkonnas on kasutusele võetud sügavkogumismahutid. Mahutid on kaasaegsemad, esteetilisema välimusega, suurema mahutavusega, paremini täituvad, pealt isesulguvad ning nn keldriefektiga (talvel ei külmu konteineri sisu, suvel ei kuumene ega tekita lõhnareostust).
Eesmärgiga vähendada olmejäätmete kogust ja väljaveokulusid elanikele ning edendada taaskasutatavate jäätmete uuesti kasutusele võtmist on rajatud taaskasutatavate jäätmete kogumispunktid, kuhu elanikud saavad taaskasutusse anda kõik olmetaara (joogi- ja muu pakend, klaas-, metall-, plast-, kile-, tetrapakendid jne). Jäätmete äraandmine on tasuta, kui kogutakse vastavalt juhisele. Väljavedu toimub Pakendiringluse, Eesti Taaskasutus-organisatsioon (ETO) ja Tootjavastutuseorganisatsioon (TVO) kuludega.
Muugale on ehitatud jäätmejääm Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abiga, kus võetakse vastu sorteeritud jäätmed, olmetaarat, betooni, kivi, lehtklaasi, klaasi, ohtlikke jäätmeid, elektroonikaromu ja vanarauda. Eraldi tasu eest võetakse vastu ehitusjäätmeid, biojäätmeid ja kasutatud mööblit.
Kallavere elupiirkonnas asub kasutatud rehvide vastuvõtupunkt ja ohtlike jäätmete kogumispunkt.
Jäätmekäitlus
Linnas toimub korraldatud olmejäätmevedu. Vedaja leitakse avaliku konkursi kaudu kindlaks perioodiks. Kinnistu omanikud on kohustatud vastavalt seadusele sõlmima lepingu prügi väljavedu korraldava jäätmeveoteenindajaga, nii on tagatud kõikide jäätmevaldajate hõlmatus jäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemidega.
Heakord
Heakord on Maardu linnas suhteliselt kõrgel tasemel. Olemasolevate parkide ja puhkealade arendamiseks tuleb luua juriidilised eeltingimused ning kaasata nende arendamiseks struktuurifondide vahendeid.

Keskkonnajärelevalve
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks - keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse valdkonnaks.
Järelevalve korraldus
Järelevalve toimub suures osas tööplaanide alusel. Samuti kontrollitakse inspektsioonile laekuvaid keskkonnaalaseid kaebusi ja teateid.
Õigusaktid
Peamiseks keskkonnajärelevalvet reguleerivaks õigusaktiks on keskkonnajärelevalve seadus. Keskkonnaalased õigusnormid on kirjas iga valdkonna eriseaduses, nagu metsaseadus, kalapüügiseadus, jahiseadus, veeseadus, jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, kemikaaliseadus, maapõueseadus, looduskaitseseadus, kiirgusseadus.
Õigusrikkumiste menetlemisel lähtutakse väärteomentluse seadustikust, karistusseadustikust ja kriminaalmenetluse seadustikust.
Järelevalvetehnika
Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet nii maismaal kui veekogudel ning selleks on inspektsiooni käsutuses erinevad sõidukid: ligikaudu 100 autot (sõiduautod, maasturid), 35 maastikusõidukit (ATVd, mootorsaanid) ja 40 ujuvvahendit (merekaatrid, erineva pikkusega mootorpaadid, väiksematel veekogudel sõitmiseks ka kummipaadid ja kanuud). Kalapüügi kontrollimiseks Läänemerel on olemas patrull-laev, mida kasutame koos Politsei- ja Piirivalveametiga.
Teised keskkonnajärelevalvega tegelevad asutused Eestis
Lisaks Keskkonnainspektsioonile teevad keskkonnaalast järelevalvet veel kohalikud omavalitsused ja mitmed riigiasutused, seda küll kindlaksmääratud valdkondades ja ulatuses.
Keskkonnakaitse korralduslike küsimustega, nagu keskkonnalubade ja litsentside väljastamine, kooskõlastuste andmine, tegeleb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Keskkonnaamet.

 

Keskkonna turvalisus 

Maardu linna Muuga sadama-, Muuga lahe, Kroodi ning Vana-Narva mnt piirkonnas, kus on ohtlike ettevõtete suur kontsentratsioon, on võimalik, et suurte avariide ning ebasoodsate asjaolude (tuulesuund) korral võib õhku sattuda tervistkahjustavaid keemilisi ühendeid, mis on eriti ohtlikud lastele ja elatanud inimestele.
Kuigi riskianalüüs näitab linnas, et hädaolukorra tekkimise võimalus ei ole suur, tuleb sellega siiski arvestada. Elanike julgeoleku suurendamiseks ja nende õigeaegseks teavitamiseks paigaldab linnavalitsus linna territooriumle kolm sireeni, mille signaalid teavitavad hädaolukorrast ning annavad teada, kuidas sellises olukorras käituda, et oma tervist ja elu hoida.
Kasutatavad hoiatussignaalid
1. Häire. Ohtlikus ettevõttes toimus keemiaavarii ning tekkis plahvatusoht. 
Sireen lülitakse sisse 60 sekundiks, pärast seda on 30 sekundit pausi. Seejärel antud sagedust korratakse.
2. Häire lõpp. Oht möödas.
Sireen lülitatakse sisse 30 sekundiks, pärast mida on paus 60 sekundit. Seejärel antud sagedust korraldatakse.
3. Kontroll. Iga kuu esimesel esmaspäeval toimub sireeni kontroll. Sireen lülitatakse sisse perioodiks, mis ei ületa 30 sekundit (kella 11.00-12.00).
Mida tuleb sireeni kuuldes teha:
- kui viibite tänaval, katsuge minna võimalikult kaugele ohtlikust tsoonist, liikudes tuulesuuna suhtes risti
- võimalusel sisenege hoonesse ja jääge sinna
- sulgege aknad, uksed, tuulutusavad ning lülitage ventilatsiooniseadmed välja
- kuulake Raadio 4 või Vikerraadio saateid sagedusel 94,5 ja 104,1 ÌHz, vaadake ETV-d ning järgige antud korraldusi
- ärge kasutage telefoni ilma vajaduseta
- sireeni kuuldes teavitage sellest naabreid