Maardu Linnavolikogu võttis 26.11.2019 vastu Maardu linna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja.

Eeskirjaga reguleeritakse Maardu linna haldusterritooriumil reovee (sh fekaalvee) kohtkäitlust, äravedu kogumismahutitest ja transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.

Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes teostavad reovee kohtkäitlust ning osutavad või kasutavad purgimisteenust.

Uute reovee kogumismahutite paigaldamine ja olemasolevate kogumismahutite väljavahetamine on Maardu linna haldusterritooriumil lubatud olmereovee tekkekohas ainult nendel maa-aladel, mis on ühiskanalisatsiooniga katmata. Omapuhastite (sh septik) kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine on keelatud.

Tänu Euroopa Liidu fondide kaasrahastamisele on tänaseks Maardu linna territooriumil enamus kinnistutele tagatud liitumisvõimalus nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga.

Liitumispunktid on rajatud üldjuhul kinnistupiirile, kui siiski ei ole paljud kinnistuomanikud liitunud ühiskanalisatsiooniga ning hoolimata võimalusest juhtida kinnistu reoveed ühiskanalisatsiooni, kasutatakse jätkuvalt kogumismahuteid.

Kinnistu omanik, kes taotleb kohtkäitlusrajatisele reovee kohtkäitlusluba, esitab linnavalitsusele vormikohase taotluse, asendiplaani koos olemasolevate reovee kohtkäitlusrajatiste koosseisu ning paigutusega, kinnistul paiknevate ehitiste ehitusprojekti (kehtiv), mis tagastatakse omanikule koos kohtkäitlusloaga või loa väljastamisest keeldumise otsusega.

Taotluse vorm on kättesaadav SIIN või Maardu linna kodulehel

Kohtkäitlusluba väljastatakse kuni viieks aastaks. Tuleb märkida, et kohtkäitlusloa väljastamisest on linnavalitsusel õigus keelduda, kui reovee kohtkäitlusrajatis või selle asukoht ei vasta eeskirjas või muudes õigusaktides esitatud nõuetele. Reovee kohtkäitlusloa tähtaja saabudes on kinnistu omanikul õigus taotleda loa pikendamist.

Reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamisel tuleb järgida ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit, reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja linnavalitsuse ettekirjutusi.

Kogumismahuti on seaduse mõistes lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks. Keelatud on kasutada n-ö ülevooluga kogumismahuteid, mis ei ole keskkonnale ohutud. Seega peaks mahutis olev reoveekogus olema võrdne tarbitud vee kogusega. Erandiks vaid kastmisveemõõtja olemasolu, mis arvestab ühiskanalisatsiooni mitte juhitava vee kogust (antud juhul kogumismahutisse). Kindlasti tuleb kontrollida, kas kogumismahuti vastab eeskirjas toodud nõuetele.

Reovee kohtkäitlusrajatise kasutamise ja hoolduse eest vastutab reovee kohtkäitlusrajatise omanik või valdaja. Reovee kohtkäitlusrajatise omanik peab tagama reovee kohtkäitlusrajatise korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning kohtkäitlusrajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee keskkonda jõudmist.

Reovee äraveoteenuse tellimisel tuleb meeles pidada, et reovee äravedaja on kohustatud väljastama kliendile iga kord purgimisteenuse osutamise kohta dokumendi (kviitungi), kus on toodud vähemalt reovee äravedaja nimi, registrikood, teenuse lühikirjeldus teenuse osutamise asukoha aadressiga (kinnistu aadress, kus reovesi pürgimissõidukisse võeti), äraveetud reovee kogus (mis on võrdne tarbitud vee kogusega) ja kuupäev ning reovee purgimiskoha andmed.

Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Järelevalve eesmärk on ära hoida keskkonnareostused ning tagada korrektne ühiskanalisatsiooni toimimine. Kohtkäitluserajatise nõuetekohase kasutamise eest vastutab kinnistu omanik.

Oma kinnistu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise võimaluse kohta saab informatsiooni AS-ilt Tallinna Vesi  e-posti aadressil tvesi@tvesi.ee.