Kuidas valmistuda lõpupidudeks ja suvehooajaks?

Teili Piiskoppel, Politsei- ja Piirivalveamet
Karin Streimann, Tervise Arengu Instituut

Eestis viiakse regulaarselt läbi noorte sõltuvusainete tarvitamise harjumuste uuringuid, mis peegeldavad noorte käitumist erinevatel ajahetkedel. Viimasest, 2014.a. kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et 11-15-aastaste osakaal, kes ei suitseta ja ei tarvita alkoholi, on võrreldes 2010. aastaga mõnevõrra suurenenud. Sarnast trendi on näha ka mujal Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eesti noored on aga võrdluses teiste riikidega endiselt esimeste hulgas varajase suitsu proovimise ning varajase purju joomise poolest, ka kanepit proovinud noorte osakaal on Eestis kõrge. Seetõttu tahaksime seoses algava kooli lõpupidude- ja suvehooajaga meelde tuletada, kuidas saame ühiselt laste tervist ja heaolu parimal viisil toetada.

Alla 18-aastastel on sõltuvusainete – alkohol, tubakatooted, narkootikumid – tarvitamine keelatud selleks, et noorte tervist hoida. Sõltuvusained mõjutavad noore inimese keha ja aju tunduvalt enam, kui täiskasvanut. Nii alkohol kui kanep mõjutavad näiteks eriti kahjulikult nooruki aju eesmise osa arengut: kahjustub võime enda käitumist kontrollida, võtta vastu läbimõeldud otsuseid, õpitut meelde jätta. Mida varem hakatakse tubakatooteid, alkoholi või teisi uimasteid tarvitama, seda suurema tõenäosusega tekib inimesel elu jooksul uimastisõltuvus. Näiteks nikotiinisõltuvus tekib väga kiiresti peale suitsetamisega alustamist. Iga edasi lükatud aastaga, mil laps ei ole tarvitanud sõltuvusaineid, väheneb risk ajukahjustuste tekkeks.

2016. aasta uuringust „Laste ja lastevanemate käitumine ja hoiakud" selgus, et ligikaudu 20% viienda klassi õpilastest ei tea, kuidas nende ema alkoholi tarvitamisse suhtub ja 25% ei tea oma isa suhtumist. See tulemus peegeldab, et päris paljude lastega pole kodus räägitud, mida tema vanemad arvavad sõltuvusainete tarvitamisest. Kui laps ei tea oma vanema seisukohti ja arvamust, on tal keeruline sellega ka arvestada. Oma lapsega rahulikult rääkides ja kirjeldades enda tundeid on võimalik ära hoida lapse sõltuvusainete tarvitamist.

Lapsele pole vaja alkoholi pakkuda selgitamaks, et alkoholi juua ei tohi. Kui vanem annab lapsele alkoholi, edastab ta sõnumi, et „alkoholi tarvitamine on lapsele lubatud ja tema jaoks ohutu". Eespool välja toodud uuringu põhjal said enamus 5. ja 7. klasside õpilastest alkoholi proovida kodus, kui vanemad andsid seda ise lapsele. Lapsed, kellel on kodus alkoholi pakutud ja lubatud seda tarvitada, teevad seda uuringute järgi suurema tõenäosusega ka väljaspool kodu. Iga vanem vastutab oma lapse eest ja saab lapsele selgitada, mis on lubatud ja mis mitte ning mis põhjusel.

Enne lõpupidusid saavad lapsevanemad omavahel kokku leppida, et keegi ei anna lastele alkohoolseid jooke ega muid sõltuvusaineid kaasa. Lisaks sellele, et alkohol ja teised ained mõjuvad noorele oluliselt kahjulikumalt kui täiskasvanule, ei ole ükski alkohoolne jook inimese tervisele ja turvalisusele ohutum kui teine, sest nad kõik sisaldavad mürgistava toimega etanooli. Seega tasub selgesõnaliselt väljendada, et me soovi, et noor tarvitaks ühtegi alkohoolset jooki, sh ka lahjasid jooke nagu siider ja õlu. Noortega saab ühiselt arutada ja kokku leppida, kuidas nad tahaksid oma lõpupeo või suvepeo veeta, et see oleks nende jaoks tore ja vahva üritus ning et vanemad ei peaks samal ajal oma laste heaolu pärast muretsema.

Oluline on meeles pidada, et alaealisele sõltuvusainete kättesaadavaks tegemine on samuti keelatud. See hõlmab endas nii nende ainete müümist, ostmist kui ka pakkumist. Kõigil, kellel noor endale keelatud aineid osta palub, on kohustus veenduda, et tegemist ei ole alaealise isikuga. Kui poes on näha mõnda noort ise alkoholi ostmas või ostab talle seda mõni täiskasvanu, siis näidakem üles kodanikujulgust ja sekkugem. Näiteks võib paluda müüjal küsida noorelt vanust tõendavat dokumenti. Mõelgem, kas me ise tahaks, et keegi sekkuks, kui enda laps püüaks salamahti alkoholi või teist sõltuvusainet osta?

Kuigi noor võib proovida alkoholi või teisi sõltuvusaineid selleks, et kogeda midagi uut ja põnevat, on teinekord tarvitamise põhjuseks hoopis soov lahendada seeläbi oma muresid. Mõne noore jaoks on meelemürkide kasutamine vahendiks stressi ja negatiivsete tunnetega hakkama saamiseks. Siinkohal on jälle oluline roll täiskasvanul märgata ja sekkuda, sest silma kinnipigistamine võib lükata noore veelgi sügavamasse auku, kust ta iseseisvalt välja ei saa. Mõnuainete tarvitamine on tihtipeale märgiks, et noor vajab kõrvalseisjate abi. Selleks kõrvalseisjaks saab olla igaüks meist – kes märkab poes alaealist alkoholi ostmas, poe ees suitsetamas, bussis purjuspäi tuikumas või kuuleb oma lapselt, et tema sõber on hakanud kanepit tarvitama.

Noori ajab erinev suhtumine alkoholi ja keelatud ainetesse ainult segadusse, sest kuidas saab öelda, et üks aine on noore jaoks „vähem ohutu" kui teine? Alaealise jaoks on kõik sõltuvusained keelatud ning kui seda sõnumit edastavad nii lapsevanemad kui ühiskond laiemalt, väheneb oluliselt noorte sõltuvusainete tarvitamine ning seeläbi ka noortega juhtuvate õnnetuste, mürgistuste ja traumade arv. Aitame üles kasvada tervetel ja õnnelikel lastel, kes oskavad lõbutseda ja lõõgastuda ilma sõltuvusaineteta.