Eestil on uuest abifondist aastani 2020 toiduabi jagamiseks kasutada kokku 8,9 miljonit eurot. Abifondi toetuse kasutamist koordineerib nüüd Sotsiaalministeerium. Ministeerium hangib toidu ning selle aitab inimesteni toimetada ministeeriumi partner Eesti Toidupank. Igas maakonnas on Toidupangal jaotuspunktid, ühtlasi teeb Toidupank tihedat tööd kohalike omavalitsustega, et inimene saaks toiduabi kätte võimalikult lihtsalt ning kodu lähedalt.
Kes saavad Euroopa abifondi toiduabi?
- toimetulekutoetuse saajad
- toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud saama toimetulekutoetust, kuid kelle kohta on kohalik omavalitsus teinud otsuse toetust mitte maksta
- toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude maha arvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri
- varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed
- vajaduspõhise peretoetuse saajad
Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed.
Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse taotluste ja vajaduspõhise peretoetuse taotluste alusel ja nende taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad kindla elukohata inimesed.
Kuidas ja millal inimene oma toiduabi saab?
Kuni 2020. aastani jagatakse riigi poolt toiduabi kaks korda aastas. Iga aasta lõpus otsustatakse, millal järgmisel aastal toiduabi jagatakse ning kas sihtrühma kriteeriumid vajavad täiendamist või muutmist.
Toiduabi jagab Eesti Toidupank kindlatel päevadel kahe kuu jooksul (üldjuhul aprill-mai ja november-detsember) spetsiaalsetes jaotuspunktides, mida on igas maakonnas vähemalt üks. Selleks, et inimesed saaksid abi kätte võimalikult kodu lähedalt, tehakse tihedat koostööd ka kohalike omavalitsustega.
Toiduabi hakatakse jagama eelnevalt koostatud nimekirja alusel ning inimene saab toidupaki kätte oma maakonnast. Toiduabi saajal peab olema kaasas isikut tõendav dokument või allkirjastatud volitus. Erivajadustega inimestele ning neile, kes ei saa pikaajalise haiguse tõttu toidule järgi tulla, tuuakse see koju.
Kõige lihtsamini saab inimene infot toiduabi jagamise kohta oma sotsiaaltöötajalt.
Mida toidupakk sisaldab?
Uuest abifondist jagatav toiduabi on mitmekesisem kui varasematel aastatel. Toidupakist leiab tatart, riisi, pudruhelbeid, suhkrut, rapsiõli, aga ka liha- ja kalakonserve, rosinaid, šokolaadi ja purgisuppi. Et toiduained oleksid võimalikult värsked, hangitakse need iga kord vahetult enne jagamisperioodi.
Toiduabi saaja peaks arvestama, et toiduabikomplekt ühe pereliikme kohta kaalub ligi 15 kilogrammi ning seepärast tasub kaasa võtta vähemalt kaks vastupidavat kandekotti. Kui komplekte on mitu, siis komplektide kaupa saab neid välja võtta ka mitmel korral.
Kust saab toimetulekuraskustes inimene muud abi?
Toimetulekuraskustest inimesi aitavad nii riik kui kohalikud omavalitsused. Töötukassa aitab leida tööpakkumisi ja sobivat tööd ja täiendada töötamiseks vajalikke oskusi, pakkudes erinevaid tööturuteenuseid ja makstes toetusi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja hindab inimese ja pere vajadusi ning pakub sellest lähtuvalt sotsiaalteenuseid, toetusi ja vältimatut sotsiaalabi.
Miks toimub Toiduabi jagamine eelmistest aastatest erinevalt?
Euroopa Liit muutis toiduabi jagamise senist korda. Kuni 2013. aastani, kui Euroopa põllumajandustoodangut jäi üle, jagati toiduabi Euroopa Põllumajandusfondi vahenditest põllumajandusministeeriumi korraldamisel. Mullu loodi Euroopa abifond enim puudust kannatavate inimeste jaoks, mis keskendub just toidupuuduse, toidu raiskamise, kodutuse ja laste materiaalse puuduse vähendamisele. Fondi rahastatakse teiste struktuurifondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Nii muutus sellest aastast ka toiduabi jagamise kord.
