Interneti juured saavad alguse 1950. aastatest. 1969. aastal ühendati omavahel kolm Ameerika Ühendriikide ülikooli ning andmevahetus hakkas tehnoloogiaga ühes sammus arenema. Tänapäeval on internet igapäevaelu lahutamatu osa, kuhu on kolinud suur osa pärismaailmast. Veebis saab suhelda, oste sooritada, filme vaadata, muusikat kuulata, õppida ja ka tööd teha.

Nii nagu tänaval kõrvaklappidega muusikat kuulates või võõraga rääkides on ka internetis ohud. Kui heita kõrvale, et liigne kuvari või nutiseadme vaatamine väsitab silmalihaseid ja sundasendis istumine mõjub seljale kõike muud kui hästi, on internetis võimalik ka kuritegevuse ohvriks langeda.

Politsei poole pöörduvad inimesed, kelle identiteet varastati või on langenud kelmide või seksuaalkurjategija ohvriks. Kuritegevust, küberkiusamist ja pahavaraga nakatumist saab vältida internetikasutajate teadlikkuse tõstmise kaudu.

7. veebruaril tähistas maailm ja meie siin Eestis rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Päeva jooksul korraldati Eesti õpilastele erinevaid teemakohaseid üritusi. Harjumaal käisid kolleegid lastele rääkimas, kuidas tuleb veebis ringi käia. Laste ja noorte kõrval tahan ka täiskasvanud internetiavaruste eripäradega kurssi viia. Seetõttu käin üle lihtsad põhitõed, mis aitavad nii alla kui ka üle meetri pikkuseid inimesi.

Alustame peamisest. Kõik, mis veebi üles riputatakse, jääb sinna ka peale teie poolt kustutamist. Laadisid üles foto oma koerast? See jääb interneti. „Kogemata" jõudsid Aadama rüüs fotod sinu kaaslasele? Ka need on nüüd interneti serveris üleval. Esialgu küll ainult sinu partnerile näha, kui just suhe inetut pööret ei võta ning kättemaksuks need laiema publikuni ei jõua. Nii et mõelge alati, mida sotsiaalmeediasse postitada ja milliseid pilte üles riputada.

Sama kehtib ka isikuandmete kohta. Täites Facebooki profiilis kõik võimalikud andmeväljad, on sinu isiku tuvastamine guugeldamise läbi imelihtne. Kõige turvalisem on profiilil olla enda kohta käiva info osas tagasihoidlik ja hoida olemasolevad andmed võõrastele nähtamatuna. Internet on globaalne küla, kus kõik on omavahel ühenduses. Seetõttu ei tasu juhututtavaid liigselt usaldada, sest arvutiekraani taga võib olla ükskõik kes.

Olen kindel, et kui keegi meist näeb poes liiga hea hinnaga toodet, siis mõeldakse, et see peab küll petukaup olema. Sama mõtteviis peaks kanduma veebi. 42-tolline teler ja nii hea hinnaga?! Tõenäoliselt on see kas varastatud või seda telerit polegi olemas, on vaid pilt sellest. Palun käi internetis rahaga sama ettevaatlikult ringi nagu ka päriselus.

Kui keegi võõras koputab uksele, kas sa siis lased ta kohe sisse, tutvustad talle oma isikuandmeid, kogutud fotosid, dokumente, muusikapalu ja kõik muud isiklikku? Loodetavasti mitte. Võõrastele linkidele vajutamine või tundmatuid faile avades käitute samamoodi ning lasete võõra, antud juhul viiruse enda arvutisse. Milliseid andmeid ja teavet arvutis teie kohta kogutakse, sõltub juba viirusest. Igal juhul on ohus sinu kontod ja kogutud failid. Saatjalt tuleb kahtlase lingi korral üle küsida, millega tegemist on. Kui aga olete siiski apsaka teinud, võib halvast päästa, kui arvuti on värskeima tarkvaraga. Tänaseid uuendusi ära lükka homse varna. Kontode kaitsmiseks näiteks identiteedivarguse eest kasutage võimalikult keerukaid ja erinevaid paroole. Turvaline salasõna koosneb kaheksast tähemärgist ning sisaldab nii suuri kui ka väikeseid tähti, numbreid ja kirjavahemärke. Tasub vältida sõnu, mis on sinuga seotud – nimi, sünnikuupäev, aadress. Üks kord saab kõik lõpu ning kui sa lõpuks oled valmis arvuti sulgema, logi end välja.

Kui kahtlustad, et võisid käia kohtades, kus viirused vohavad, laadisid alla mõne imeliku faili või lihtsalt pole ammu paroole uuendanud, siis tee seda jalamaid. Nähes veebilehtedel valeinfot või midagi, mis seal kindlasti olla ei tohiks, teavita sellest lehekülje haldajat või Facebookis abistavaid veebikonstaableid. Süüteokahtluse korral talleta võimalikult palju infot ka enda arvutisse.

Loodan, et kirjutatust on kasu ning see kas tuleb meelde vanu või annab sulle uusi teadmisi.

Ohutut surfamist!

Noorsoopolitseinik Teili Piiskoppel